Hey! Say! JUMP’i uusim lugu.
Isegi peaaegu kuulatav on ja kummitama jääb ka. Näha on, et poisid arenevad, mis on tore! Ma küll ei ütleks, et neis veel midagi eriti täiskasvanulikku oleks (nagu paljud kommenteerisid), aga sellegipoolest päris lasteaed ka enam pole, nii heli kui pildi poolest.
Koreograafial ja videol pole ka miskit häda. A, sõnade kohapealt seda, et jälle on miskeid suvalisi ingliskeelseid fraase sisse topitud. Kas see on japside arust lahe või, et nad seda nii massiliselt teevad? Et siis oled nagu eliit, kui inglise keeles paar sõna tead? Tundub nii igatahes.
FUTURE motto miagetai
Fura tsuiten nara STAND BY YOU
Pin boke mirai nante GOOD BYE
Hora hikari ga mieta yo kanashimi IT’S OVER

Paistab, et singel müüb päris hästi, mis on osalt kindlasti Morimoto Ryutaro hiljutise skandaali (suitsetas alaealiselt) tagajärg. Praegu on siis seis selline, et viieks kuuks on ta kõigist bändi tegevustest kõrvaldatud ja siis vaadatakse edasi. Et mis ma siis asjast arvan? Eks loll oli muidugi, et suitsetas, veel lollim, et pildi/piltide peale jäi. Karistus natuke karm ju on, aga samas võib kompaniid ka mõista, rikub nende mainet ju vist ja mis nad ikka teha said, kui fotod juba ajakirjas. Pealegi nagu ma artiklitest aru sain, siis polnud see mitte ühekordne, vaid korduv, nii et see uudishimu põhjendus jääb ka nõrgaks (kuigi eks ta jääks nii ehk naa). SAMAS ikkagi on kahju. Bändide lagunemisest on alati kahju. Pealegi on ta alles noor ja loll blablah. Loodetavasti ta oma muusikukarjääri, kui Johnny’sid nii võib nimetada, päris untsu siis sellega siiski ei keeranud.
Ja. Üks asi veel. Ma avastasin, et Yama-chan’ile sobib roosa, ne~
Kuna kõigilt viisakatelt saitidelt on video läinud juba, siis vaadake siit. Kuigi ei tea, kauaks seegi info kehtib.
Posted in Uncategorized | Tagged Hey! Say! JUMP, Jaapan, jpop, muusika, video | Leave a Comment »
Jäigi siia eile kirjutamata, aga Jinil oli sünnipäev! Et jah, sai siis 27 juba. Palju õnneee~ ja kõike muud paremat! ![]()
Ja kuna mu elu on suvel ilmselgelt suhteliselt nüri ja sisutühi ja mul muud huvitavamat nkn teha polnud, siis tegin kooki ka selle olulise päeva puhul. heh.

Muidu, tal paistab hästi minevat seal Meerikamaal. Ja siis, et ootan seda Keanu Reeves’iga filmi ka endiselt. Ma palju ei looda, aga äkki midagi siiski pakub. Eriti äge oleks, kui Eesti kinod seda ka näitaks siis ikka või miskit.
Siis veel, et ma avastasin hiljuti akustilise versiooni “Care’ist”. Ja kuigi see laul pole kunagi mu suur lemmik olnud, siis see versioon on küll väga liigutav ja ilus. =)
Posted in Uncategorized | Tagged Akanishi Jin, Jaapan, jpop, muusika | 7 Comments »
See kolmapäev esines siis selline vk bänd nagu Orochi Tallinnas. Väga äge kontsert oli. Mulle meeldis. ^^
Kui Guild’ile läksin negatiivse eelarvamusega ja nad suutsid mind postiivselt üllatada, siis Orochi’st oli mul juba enne päris hea mulje, aga nad suutsid ikkagi laivis veel ägedamad ja vingemad ja nunnumad ja lahedamad olla.
Kontsert oli pikem ja nad mängisid täitsa mitu lisalugu ka. yay!
Tantsima meid seekord ei õpetatud, aga see-eest oli Yukimura’l (kitarrist) joonistusplokk, kust ta meile igasuguseid sõnu näitas, mida me pidime järgi kordama. Vaatasin pärast netist järgi ka, üks neist sõnaridadest on miski ninja’de vaimne ettevalmistus raskeks tööks/lahinguks.
Rin! Pyo! Tou! Sya! Kai! Jin! Retsu! Zai!
(Ainult, et kuhu jäi “zen” lõpust?)
Inimesi oli enamvähem sama vähe (palju?) kui Guild’il, nii et kuigi me jõudsime alles päris hilja sinna, saime siiski üsna lava lähedale. Gerdal ja Signel õnnestus neid isegi katsuda. A, ma püüdsin jällegist laulja veepudeli kinni, mis ta rahva hulka viskas (siin vett ka natuke sees veel). ^o^ Või õigemini, see lihtsalt kukkus maha ja nii kaugel lavast polnud enam nii suuri fänne, et keegi teine seda kohe maast üles võtma oleks rutanud. Aga “püüdsin kinni” kõlab uhkemalt ikkagi. xD Gerda sai jällegi (pool) trummipulka.
Pudelit pole ma veel julgenud avada. Avastasin, et korgi peal mingi naljakas joonistus ka ja siis pudeli peal tema nimi. (Arigatou~ Daichi’le, kes mul seda dešifreerida aitas. Kuigi ka temal oli lugemisega raskusi, nii et nähtavasti päris kohutav käekiri.) Aga hoian seda ilmselt nüüd, nagu Gollum oma kullakallist, heh. x)
llllll
Guild’il olime õnnelikud ja sattusime Takuma ette, seekord samuti, seisime vastavalt Yukimura läheduses siis. Või on seos pigem vastupidine ja automaatselt hakkab see kõige rohkem meeldima, kelle ees seisad? Kuidas ka poleks, Yuki ruulib sajaga. xp Ja ta oli nii super nunnu, kui ta seda joonistusplokki vahepeal selja taha peitis (et me enne teda sõnu ei karjuks?) ja tema hääl ka, kui ta neid ette ütles ja see kui ta teeskles, et ta meid ei kuule ja ettepoole kummardus ja käsi kõrvade juures hoidis ja hästi armsalt naeratas. :3 Ushiwaka (laulja) ütles ka vahepeal noid sõnu meile oma võimsa häälega ette, et rahvast kõvemini karjuma saada, sest Yuki hääl oli nii õrn ja rahva intonatsioon siis ka vastav. (Tho, tema peale kiljuti kõige rohkem vast. Ja kui bänd rahval end ükshaaval tutvustada lasi, siis paistis, et tema nime teati ka kõige rohkem.)
Bassist oli nii armsalt häbelik ja trummar oli kriipi, aga lahe ja laulja oli ka muidugi super vinge.
Miskid tehnilised probleemid olid ka vahepeal ja Yuki kitarririhm läks mitu korda lahti/katki. Aga kõik lahenes sujuvalt ja see ei vähendanud põrmugi suurepärast kontsertelamust. Hüppasime, karjusime hääle ära, vehkisime kätega ja headbang’isime kaela kangeks ning elasime kõik täiega kaasa. Laulude sõnu teadsin aga seekord veel viletsamini kui Guild’il, selles suhtes oleks võinud muidugi rohkem eeltööd teha.
Ostsin omale jälle pilte ja pärast jagati autogramme ka (kuigi suht laiali läksid seekord. v.v) Minu seina fotosektsioon pärast mõningast ümberpaigutust:
Ja siis ma veel meisterdasin ühest fotost kiirkorras endale suurema postri Yukimurast ja kleepisin oma toa uksele. Eks ta udune ole, aga samas ta täitsa äratuntav ja mõte on põhiline, nii et olen rahul. ^^

A, ja kusjuures, Ushiwaka oskab inglise keelt täitsa hästi, nii et ta sai rahvaga rääkida, mis oli ka tore. ^^ Ja tal facebook ka, võttis mu sõbraks vastu täitsa, jee~. xD
Ja nende myspace’i postitus pärast kontserti:
THANKS for everyone come to our gig in Estonia.
It was AWESOME gig.
We will be right back for sure.
Loodame, et mehed peavad oma sõna siis ja külastavad meid taas. See oleks väga super. Aga edu neile igal juhul! Gambare, Orochi~^^
Suur suur aitäh Gerdale, kes mu fotokaga nii palju ilusaid pilte tegi ja seda suurepärast kontserti ka jäädvustas.
Posted in Uncategorized | Tagged Jaapan, jrock, kontsert, muusika, Orochi, video | 6 Comments »
CN Blue uus lugu siis. Ja mulle üllataval kombel täitsa meeldib.
Kuigi see on tore, et neil on oma stiil (mis on ka FT Island’ist totaalselt erinev, kuigi mõlemad mängivad ise pille ja on kpop), pole ma suurem asi nende fänn kunagi olnud ja kes teab, kas hakkangi. Aga see konkreetne lugu on väga viis. Selline mõnus kaasakiskuv, rütmikas ja tore, eriti meeldib mulle algus. Sõnade originaalsuse kohapealt on muidugi arenguruumi veel küllaga, aga see selleks.
Samas, kui nüüd teisi nende lugusid üle kuulata, siis ega see neist ju eriti erinegi, nii et võib-olla olen ma varem toda bändi lihtsalt ebasobiva meeleoluga kuulanud.
Video meeldib mulle ka, kuigi nende bad-ass olek mõjus alguses kuidagi kohatult. Aga tegelikult on lahe ju! Eksju-onju. n_n
Posted in Uncategorized | Tagged CN Blue, Korea, kpop, muusika, video | 2 Comments »
Mõtlesin ikka siia ka postitada. Minu arust hea idee oma toetust näidata ja teisigi kuidagi aitama ärgitada. Igatahes respekt poistele.
Posted in Uncategorized | Tagged Jaapan, video | 1 Comment »

























