kolisin aadressile http://muumim6tted.wordpress.com/

Over

Hey! Say! JUMP’i uusim lugu.

Isegi peaaegu kuulatav on ja kummitama jääb ka. Näha on, et poisid arenevad, mis on tore! Ma küll ei ütleks, et neis veel midagi eriti täiskasvanulikku oleks (nagu paljud kommenteerisid), aga sellegipoolest päris lasteaed ka enam pole, nii heli kui pildi poolest.

Koreograafial ja videol pole ka miskit häda. A, sõnade kohapealt seda, et jälle on miskeid suvalisi ingliskeelseid fraase sisse topitud. Kas see on japside arust lahe või, et nad seda nii massiliselt teevad? Et siis oled nagu eliit, kui inglise keeles paar sõna tead? Tundub nii igatahes.

FUTURE motto kanjitai

FUTURE motto shinjitai
FUTURE motto miagetai
Fura tsuiten nara STAND BY YOU
Pin boke mirai nante GOOD BYE
Hora hikari ga mieta yo kanashimi IT’S OVER

Paistab, et singel müüb päris hästi, mis on osalt kindlasti Morimoto Ryutaro hiljutise skandaali (suitsetas alaealiselt) tagajärg. Praegu on siis seis selline, et viieks kuuks on ta kõigist bändi tegevustest kõrvaldatud ja siis vaadatakse edasi. Et mis ma siis asjast arvan? Eks loll oli muidugi, et suitsetas, veel lollim, et pildi/piltide peale jäi. Karistus natuke karm ju on, aga samas võib kompaniid ka mõista, rikub nende mainet ju vist ja mis nad ikka teha said, kui fotod juba ajakirjas. Pealegi nagu ma artiklitest aru sain, siis polnud see mitte ühekordne, vaid korduv, nii et see uudishimu põhjendus jääb ka nõrgaks (kuigi eks ta jääks nii ehk naa). SAMAS ikkagi on kahju. Bändide lagunemisest on alati kahju. Pealegi on ta alles noor ja loll blablah. Loodetavasti ta oma muusikukarjääri, kui Johnny’sid nii võib nimetada, päris untsu siis sellega siiski ei keeranud.

Ja. Üks asi veel. Ma avastasin, et Yama-chan’ile sobib roosa, ne~
Kuna kõigilt viisakatelt saitidelt on video läinud juba, siis vaadake siit. Kuigi ei tea, kauaks seegi info kehtib.

Jinday… deshita.

Jäigi siia eile kirjutamata, aga Jinil oli sünnipäev! Et jah, sai siis 27 juba. Palju õnneee~  ja kõike muud paremat! 🙂
Ja kuna mu elu on suvel ilmselgelt suhteliselt nüri ja sisutühi ja mul muud huvitavamat nkn teha polnud, siis tegin kooki ka selle olulise päeva puhul. heh.

Muidu, tal paistab hästi minevat seal Meerikamaal. Ja siis, et ootan seda Keanu Reeves’iga filmi ka endiselt. Ma palju ei looda, aga äkki midagi siiski pakub. Eriti äge oleks, kui Eesti kinod seda ka näitaks siis ikka või miskit.

Siis veel, et ma avastasin hiljuti akustilise versiooni “Care’ist”. Ja kuigi see laul pole kunagi mu suur lemmik olnud, siis see versioon on küll väga liigutav ja ilus. =)

“Osalt draakon, osalt bänd”

See kolmapäev esines siis selline vk bänd nagu Orochi Tallinnas. Väga äge kontsert oli. Mulle meeldis. ^^

Kui Guild’ile läksin negatiivse eelarvamusega ja nad suutsid mind postiivselt üllatada, siis Orochi’st oli mul juba enne päris hea mulje, aga nad suutsid ikkagi laivis veel ägedamad ja vingemad ja nunnumad ja lahedamad olla. 😀

Kontsert oli pikem ja nad mängisid täitsa mitu lisalugu ka. yay!

Tantsima meid seekord ei õpetatud, aga see-eest oli Yukimura’l (kitarrist) joonistusplokk, kust ta meile igasuguseid sõnu näitas, mida me pidime järgi kordama. Vaatasin pärast netist järgi ka, üks neist sõnaridadest on miski ninja’de vaimne ettevalmistus raskeks tööks/lahinguks.

Rin! Pyo! Tou! Sya! Kai! Jin! Retsu! Zai!

(Ainult, et kuhu jäi “zen” lõpust?)

Inimesi oli enamvähem sama vähe (palju?) kui Guild’il, nii et kuigi me jõudsime alles päris hilja sinna, saime siiski üsna lava lähedale. Gerdal ja Signel õnnestus neid isegi katsuda. A, ma püüdsin jällegist laulja veepudeli kinni, mis ta rahva hulka viskas (siin vett ka natuke sees veel). ^o^ Või õigemini, see lihtsalt kukkus maha ja nii kaugel lavast polnud enam nii suuri fänne, et keegi teine seda kohe maast üles võtma oleks rutanud. Aga “püüdsin kinni” kõlab uhkemalt ikkagi. xD Gerda sai jällegi (pool) trummipulka.

Pudelit pole ma veel julgenud avada. Avastasin, et korgi peal mingi naljakas joonistus ka ja siis pudeli peal tema nimi. (Arigatou~ Daichi’le, kes mul seda dešifreerida aitas. Kuigi ka temal oli lugemisega raskusi, nii et nähtavasti  päris kohutav käekiri.) Aga hoian seda ilmselt nüüd, nagu Gollum oma kullakallist, heh. x)

llllll
Guild’il olime õnnelikud ja sattusime Takuma ette, seekord samuti, seisime vastavalt Yukimura läheduses siis. Või on seos pigem vastupidine ja automaatselt hakkab see kõige rohkem meeldima, kelle ees seisad? Kuidas ka poleks, Yuki ruulib sajaga. xp Ja ta oli nii super nunnu, kui ta seda joonistusplokki vahepeal selja taha peitis (et me enne teda sõnu ei karjuks?) ja tema hääl ka, kui ta neid ette ütles ja see kui ta teeskles, et ta meid ei kuule ja ettepoole kummardus ja käsi kõrvade juures hoidis ja hästi armsalt naeratas. :3 Ushiwaka (laulja) ütles ka vahepeal noid sõnu meile oma võimsa häälega ette, et rahvast kõvemini karjuma saada, sest Yuki hääl oli nii õrn ja rahva intonatsioon siis ka vastav. (Tho, tema peale kiljuti kõige rohkem vast. Ja kui bänd rahval end ükshaaval tutvustada lasi, siis paistis, et tema nime teati ka kõige rohkem.)

Bassist oli nii armsalt häbelik ja trummar oli kriipi, aga lahe ja laulja oli ka muidugi super vinge.

Miskid tehnilised probleemid olid ka vahepeal ja Yuki kitarririhm läks mitu korda lahti/katki. Aga kõik lahenes sujuvalt ja see ei vähendanud põrmugi suurepärast kontsertelamust. Hüppasime, karjusime hääle ära, vehkisime kätega ja headbang’isime kaela kangeks ning elasime kõik täiega kaasa. Laulude sõnu teadsin aga seekord veel viletsamini kui Guild’il, selles suhtes oleks võinud muidugi rohkem eeltööd teha.

Ostsin omale jälle pilte ja pärast jagati autogramme ka (kuigi suht laiali läksid seekord. v.v) Minu seina fotosektsioon pärast mõningast ümberpaigutust:

ülevalt alla Guild'i & Orochi lauljad, bassistid, trummarid, kitarristid

Ja siis ma veel meisterdasin ühest fotost kiirkorras endale suurema postri Yukimurast ja kleepisin oma toa uksele. Eks ta udune ole, aga samas ta täitsa äratuntav ja mõte on põhiline, nii et olen rahul. ^^

A, ja kusjuures, Ushiwaka oskab inglise keelt täitsa hästi, nii et ta sai rahvaga rääkida, mis oli ka tore. ^^ Ja tal facebook ka, võttis mu sõbraks vastu täitsa, jee~. xD

Ja nende myspace’i postitus pärast kontserti:

THANKS for everyone come to our gig in Estonia.

It was AWESOME gig.

We will be right back for sure.

Loodame, et mehed peavad oma sõna siis ja külastavad meid taas. See oleks väga super. Aga edu neile igal juhul! Gambare, Orochi~^^

Suur suur aitäh Gerdale, kes mu fotokaga nii palju ilusaid pilte tegi ja seda suurepärast kontserti ka jäädvustas. 🙂

Intuition

CN Blue uus lugu siis. Ja mulle üllataval kombel täitsa meeldib.
Kuigi see on tore, et neil on oma stiil (mis on ka  FT Island’ist totaalselt erinev, kuigi mõlemad mängivad ise pille ja on kpop), pole ma suurem asi nende fänn kunagi olnud ja kes teab, kas hakkangi. Aga see konkreetne lugu on väga viis. Selline mõnus kaasakiskuv, rütmikas ja tore, eriti meeldib mulle algus. Sõnade originaalsuse kohapealt on muidugi arenguruumi veel küllaga, aga see selleks.

Samas, kui nüüd teisi nende lugusid üle kuulata, siis ega see neist ju eriti erinegi, nii et võib-olla olen ma varem toda bändi lihtsalt ebasobiva meeleoluga kuulanud.

Video meeldib mulle ka, kuigi nende bad-ass olek mõjus alguses kuidagi kohatult. Aga tegelikult on lahe ju! Eksju-onju. n_n

Honk if you love Japan!

Mõtlesin ikka siia ka postitada. Minu arust hea idee oma toetust näidata ja teisigi kuidagi aitama ärgitada. Igatahes respekt poistele.

Palvetagem üheskoos Jaapani eest.

Eternal & Plastic Tears

Jin’i “Eternal’ist” on lõpuks selge versioon väljas! 😀 awesome, neh.
See on täitsa ilus lugu mu arust ja jaapani keeles ka sedapuhku.^^
Juttude järgi kirjutas ta selle laulu ühe sõbra pulmadeks siis. Singel ise tuleb välja märtsi alguses.

Hm, ja kui juba jutt sellele lainele läks, siis Kame’l ka üks uus lugu ju. Täitsa korralik minu meelest, “Plastic Tears” on nimi. Ja tants on ilus ja mees ise näeb ka hea välja, nii et kõik täitsa paikas ja tore. Omas elemendis tubli saavutus.

“Lalala lalala… bokura wa utau sorezore chigau sora no shita de”

Komistasin nädalavahetusel mingitsorti muusikaküsitluse otsa ja mõtlesin ise ka naljaviluks ära täita. Siin see on, doozo~ ^^

List 10 musical artists (or bands) you like, in no specific order (do this before reading the questions below).

1. MUCC
2. Buck-Tick
3. FT Island
4. KAT-TUN
5. L’arc~en~Ciel
6. SHINee
7. SS501
8. Super Junior
9. Kuroyume
10. Dir en Grey

What was the first song you ever heard by 6?
“Ring Ding Dong” vast. Vähemalt mai mäleta, et ma enne selle laulu väljatulekut neist suurt midagi teadnud oleks.

What is your favorite song of 8?
“It’s You”, “Bonamana” ja Yesung’i soolo “It Has to be You”. “Sorry, Sorry” on ka klassika muidugi.

What kind of impact has 1 left on your life?
Peaaegu ainus bänd, kelle igal albumil on rohkem neid laule, mis mulle meeldivad, kui neid, mis ei meeldi. Tatsurou hääl on fantastiline ja pillimehed ka tasemel mu arust. Omapärased sõnad ja hingestatud esitused. Väga varieeruv repertuaar, aga kõiki stiile veavad välja, (eriti meeldib mulle see depr ajastu, kui nad tegid laule nagu “Ware, Arubeki Bashou” ja “Monokuro no Keshiki” ♥). MUCC on vast esimene bänd, kellest ma nii suures ja pidevas vaimustuses olen. (kuigi see viimane album. -.- , noh, oleks võinud paremini nende kohta, aga iseenesest tore, et nad erinevaid stiile proovivad muidugi.) Kui mul pole midagi teha, siis ma võin näiteks MUCC-i tundide viisi kuulata ja mul ei hakka igav. Keegi kunagi ütles, et kui neid kuulata, siis emotsioon ja laulu vägevus jõuab sinuni ka siis, kui sa sõnadest aru ei saa. Minu jaoks mõjub see muusika samamoodi, sest lennult on sellist luulelist japsikeelt ikka päris keeruline tabada minu oskuste juures ja laulude inglisekeelseid tõlkeid viitsin ma tavaliselt alles siis otsida, kui vastav lugu mulle juba väga väga meeldib. Üldiselt on MUCC lihtsalt üks üli vinge bänd ja kui muusika mu elu üldse kuidagi mõjutanud on, siis nende muusika ka kindlasti. Mul on nii kahju, et ma täna Helsingisse nende kontserdile ei saanud minna, liiga hilja sain teada sellest. T.T

What is your favorite lyric of 5?
Raske öelda. “Niji” võib-olla või “Dive to Blue”.  “My Heart Draws a Dream” on ka ilus.

How many times have you seen 4 live?
Pole näinud, aga tahakas väga, nende live’id on alati hästi suurejoonelised ja vinged. ^^

What is your favorite song by 7?
“UR Man”, “A Song Calling for You”, “Deja Vu” ja veel paar tükki. A, ja see Kyu Jong’i soolo “Wuss up” vms.

What is your favorite song by 9?
“Mind Breaker”, “Maria”, “Like @ Angel”. :3

When did you first get into 2?
Sel suvel/sügisel, kui Tatsurou tõi nad oma eeskujuna välja. “Alice in Wonder Underground” oli suurepärane ja siis ma tasapisi hakkasin neid ka kuulama. Atsushi hääl on lihtsalt sugee~ ja Buck-Tick on tõsiselt lahe, omapärane ja hea bänd.

How did you get into 3?
Palusin last.fm’il endale SS501-sarnast muusikat lasta ja sealt tuli FTI “Sarangalhee”, mulle väga meeldis see lugu ja eks ma siis guugeldasin neid jne. =D

What is your favorite song by 4?
“Water Dance” või “Moon” või “Taboo”, jõuluperioodil “White X’mas”. ❤ Ja siis veel Kame (& Jin’i) “Kizuna”. 

How many times have you seen 9 live?

Ei ole kordagi. =( A, ma kuulsin, et nad tulid eelmine aasta jälle kokku pärast mingi ühtteist (?) aastat. Et idees nüüd võimalus neid elusalt näha ju natuke suurem kui 0%, yay!

What is a good memory concerning 2?

Ehh.. ei tulegi ette nagu praegu, ma neid liiga lühikest aega kuulanud selleks ilmselt.

Is there a song by 8 that makes you sad?

Eip, ilmselt mitte.

What is your favorite song of 1?

Mul pole sellist ühte kindlat lemmikut, väga paljud on head. Aga no nt “Ware, Arubeki Bashou”, “Ku Gatsu Mikka no Kokuin”, “Libra”, “Gerbera”, “Monokuro no Keshiki”, “Oboreru Sakana”, “Danzetsu”, “Daremo Inai Ie”, “Ryuusei”, “Kokoro no Nai Machi”, “Tsubasa”, “Fuzz”, “Yasashii Uta”, “Roji Ura Boku to Kimi e”, “Gekkou”, “Akatsuki Yami”, “Isho”. Ook, ma parem lõpetan, kuigi väga häid laule on muidugi veel. =)

How did you become a fan of 10?

Marion soovitas. Ma pole suurem asi fänn tegelt, aga nad on ägedad sellegipoolest. 8)

Üheksa sabaga rebasest

sabadeta veel

Sel suvel jooksis Koreas selline sari nagu “My Girlfriend is a Gumiho”. Gumiho on siis üheksa sabaga rebane korea mütoloogias, kellel on võime kuju muuta. Kauni tüdrukuna võrgutab ta mehi, ihaldades nende maksa süüa. Lugude järgi muutub Gumiho’ks rebane, kes on elanud üle tuhande aasta.

Tegu aga pole mingi õudukaga ega isegi mitte põnevikuga. Gumiho (Shin Min Ah), kelle Dae Woong (Lee Seung Gi) kogemata inimeste maailma aitab, on armas tüdruk, kes õpib maailma tundma nagu laps ja kelle olemuses pole midagi õelat ega pahelist. Kuigi liha süüa meeldib talle tõepoolest. (Isegi riiete värvi iseloomustab ta umbes, et “oh, see mulle meeldib, see on lehma värvi” = pruun). Dae Woong kingib talle hiljem kanakoiva kujulise mänguasja ka, see on üli nunnu. xD

Ühesõnaga tegemist järjekordse rom-kom’iga, kuigi veidi teise nurga alt ja fantaasiaga segatult esitatud. Samas on lool ka veidi tumedam, depressiivsem külg, mis on seotud sellega, et Mi Ho (gumiho’le antud nimi) tahab kõigest hingest inimeseks saada. Dae Woong on nõus teda aitama, aga sellega tuleb pehmelt öeldes… jama. Ja noh, mingist hetkest ei tüüri nad enam kumbki õnneliku lõpu poole. Lõpp aga oli siiski piisavalt originaalne ja tore ja ma jäin rahule küll.

A, ja ma sain ühe koreakeelse väljendi võrra rikkamaks ka. “bepu” = “best friend”. lol no. Eriti, et nad kasutasid seda umbes kontekstis, et “Wanna become my bepu?”

kuuvalgel paistavad sabad ka

Ja need kolm versiooni pulmadest Dae Woong’i sõprade peas, teemal “mis juhtub pulmas, kus peika on vale,” olid ka väga tujutõstvad seebiklišeede paroodiad.

Tegelastest ja näitlejatest nii palju, et Lee Seung Gi oli juba “Shining Inheritance’is” häiriv ning polnud ta siingi parem. Samas ehk pidi ta meelega alguses eriti lohh olema, et karakteri areng märgatav oleks. Lõpus oli ta täitsa normaalne ja isegi natuke sümpaatne juba.

Shin Min Ah oli väga lahe ja armas gumiho. Ja igati sümpaatne. Selgus, et ma olen teda enne veel “The Naked Kitchen’is” näinud, ära ma teda ei tundnud, ju siis ei avaldanud muljet seal. Igatahes gumiho roll sobis talle suurepäraselt.

loomaarstiga

No Min Woo, kes mängis loomaarsti ja oli ka “poolinimene”, oli põhjus, miks ma seda draamat üldse vaatama hakkasin. Tema tegelasele heidetakse  vist ette emotsioonide puudumist vms. Noh, vahtis küll kogu aeg ühe näoga, aga pidigi selline külm olema ju. Igatahes mulle ta meeldib igas olekus, tehku, mis tahab. ^^ Ja see laul on hea, mis ta soundtrack’i kirjutas – “Trap”.

Häirivaim tegelane oli Dae Woongi vanaisa. No nii kriipi, et külmavärinad tulid peale, eriti kui ta naeratas.

Siis veel, et see action-school’i lavastaja meenutas mu emale noort Baskinit. (mu ema vaatas ka seda seepi, jap. kogemata sattus üle õla ükskord ja siis jäigi… ma otseselt ei soovitanud. kuigi nüüd soovitaks vbl. :D)

Naiskõrvaltegelane käis närvidele, aga nii on see 80% juhtudest. Ja bitch’i on vist iseenesest raskem mängida kui positiivset tegelast ju…

peategelased

Ja viimases episoodis oli HongKi cameo. ❤

Muide ma avastasin, et sellel on samad stsenaristid, kes “You’re Beautiful’il” (Hong Jung Eun & Hong Mi Ran). Lasin silmadega üle nende teiste tööde ka siis ja voppa “My Girl”, “Hong Gil Dong”. Teate, mis neil draamadel ühist on? Kõigi esimesed pool episoodi on masendavalt idiootset, imho. Isegi “You’re Beautiful’il”, mis on nüüdseks üks mu lemmikumaid. “Hong Gil Dong’i” ja “My Girl’i” puhul ma sellest poolest episoodist edasi ei vaadanud, nii et ehk oleks needki paremaks läinud. “Gumiho” jätsin esialgu ka pooleli esimese osa keskel, aga mind ärgitati uuesti proovima ja õigesti tegin. Kokkuvõttes oli see väga tore, piisavalt originaalne ja hoolimata, et seal oli närvidele käivaid tegelasi, siis tervik jättis hea mulje.

9/10

Mi Ho annab Dae Woong'ile oma "pärli", mis teeb tugevaks ja ravib vigastusi jms