“Kagen no Tsuki”, mis maakeeli tähendaks “Kuu viimane veerand”, on 2004. aasta jaapani film, mille žanr on mystery. Tehtud on ta Ai Yazawa samanimelise manga ainetel, kes on veel ka näiteks sellise asja nagu “Nana” autor. Režissöör on Ken Nikai. Peaosa mängib Kuriyama Chiaki. Kaasa teevad ka näiteks Hyde ja Narimiya Hiroki.
Mizuki (Kuriyama), 19 aastane tüdruk, jookseb kodust minema ja jõuab ühe üksildase vana majani, kust kostab muusikat, mis tundub talle kuidagi tuttav. Sisse minnes leiab ta eest salapärase mehe, kes nimetab end Adamiks (Hyde). Nii nad siis elavad seal lühikest aega koos, kuni Adam otsustab lahkuda ja tüdruk tahab talle järgneda. Juhtub aga, et Mizuki jääb teed ületades auto alla ja langeb koomasse. Üles ärgata ta aga ei saa, sest tema vaim kummitab hoopis tolles üksildases majas ja mõtleb nagu Sayaka, Adami armastatu, kes Mizuki eelmises elus oli olnud.
Visuaalne pool sellest filmist mulle meeldis, täitsa korralikud efektid ühe keskmise jaapani filmi kohta. Näitlejate kallal ei saa ka eriti nuriseda, eriti meeldis mulle Narimiya Hiroki, kes mängis Mizuki poiss-sõpra. Hyde’i näitlemise üle vingutakse, ja ega ta tõepoolest midagi erilist ju ei teinud, aga samas tema tegelase roll oligi rohkem: olen-cool-salapärane-ja-sünge-ja-keegi-ei-tea-minust-mitte-midagi tüüpi. Seega talt ilmselt ei oodatudki midagi rohkemat, kui laheda näo tegemist ja silmailu pakkumist, ja selleks kõlbas ta küll. Ja kuna ta pole näitleja, siis võib andeks anda, lauljana ta mulle täitsa meeldib. Ka “The Cape of Storms”, Hyde’i lugu, mille promomine oli ilmselt üks selle filmi peamisi eesmärke, on ka üsna kuulatav, kuigi see on engrishis.
Kui visuaali ja näitlejatega võis päris rahule jääda, siis lavastajatöö seevastu oli üsna nigel. Algidee poolest oleks võinud midagi palju korralikumat teha. Asi venis kohati ja jättis kuidagi tühja, pealiskaudse ja võltsi tunde.
Aga vaadata kõlbab ta küll, kui vaba aega üle on. Mulle meeldis see vist isegi veidi rohkem kui “Crows Zero”, nii et:
7,5/10
Leave a comment